Ruudi

Ruudi


Ruudi

Turvakodus alates 16.09.2016
Ruudi räägib ise oma loo:
“Minu nimi on Ruudi. Olen veidi üle aasta vana kassipoiss, aga mul on juba kaks sünnipäeva. Esimest ma ei mäleta, see oli nii ammu. Teine on aga 16. septembril, päeval, mil perenaine mu kliinikusse eutanaasiale tõi. Põhjuseks sirtsutamine. Aga mida ma siis tegema pidin, kui hormoonid mõllavad 🙁 Kui minu kastreerimist nii kalliks “lõbuks” peeti ja selle peale ei raatsitud raha kulutada 🙁
Õnneks valis perenaine õige kliiniku, kus minusuguseid terveid ja sõbralikke kasse naljalt ja ilma põhjuseta magama ei panda. Teises kliinikus jah… Sealne tohter ütleb, et teeb mida klient soovib… Ei mingit halastust ega empaatiat 🙁
Kui ma nüüd tagantjärgi mõtlema hakkan, siis minust vist eriti ei hoolitud seal peres. Perenaine lubas lastel mind kiusata ja ei keelanud neid üldse. Ta ei märganud seda, et minu kõrvad olid täis sügelislesta ja kõrvatagused verele kratsitud, ja ka seda mitte, et mu kasukas oli kirpe täis 🙁
Nüüd on mul turvakodu karantiinitoas oma isiklik sviit. Kõrvad enam ei sügele ja kirbud ei hammusta. Toidukauss on alati täis ja elu kui lill. Hormoonid hakkavad ka tasapisi taltuma ja uues kodus ma kohe kindlalt sirtsutama ei hakka. Ma loodan, et leian kiiresti uue kodu, sest kuigi ma olen jutukas ja sõbralik poiss, ei ole turvakodu inimestel minu jaoks piisavalt aega. Mitte nii palju, kui ma tahaksin.
Vanale perenaisele soovin palju kirpe voodisse ja et ta nendest mitte kunagi lahti ei saaks. Ja ka seda, et ta endale enam mitte kunagi ühtegi looma ei võtaks. Kurb, kui mõni kass peaks veel niimoodi kannatama kui mina.”
Ruudi on ülisõbralik kassipoiss, kes üle kõige tahaks minna päriskoju. Mitte et kassikodus teiste noorukitega möllamine kehv variant oleks, aga päriskodu on ikka päriskodu.
Ta on kiibitud, kastreeritud ja saanud vajalikud vaktsiinisüstid.

Lisa kommentaar