12.08.13: Umbes kuu aega tagasi ilmus ühe Torni tänava kortermaja juurde üks sõbralik, kuid nälginud ja lonkav triibik. Elanikud muretsesid tema pärast ja esimesel võimalusel tõime kassi tänavalt ära. Kliinikus selgus ka kassi lonkamise põhjus – röntgen näitas tema vasakus õlas võõrkeha, mis põhjalikumal uurimisel osutus rangluukilluks.
Praegu saab kassike valuvaigisteid ja põletikuravi, kuid tema lõplikuks tervenemiseks oleks vaja see luukild eemaldada. Teatavasti on operatsioonid kallis lõbu, luukillu eemaldamine läheb maksma 200-250 eurot. See on pea sama suur summa, kui saame linnavalitsuselt igakuist toetust.
Kindlasti on paljud tundnud, kui valus ja ebamugav on üks pisike pind sõrmes. Aga missugust valu võib tekitada üks vales kohas asetsev luukild? Seda teab vaid see vaene loom, keda valu kannatamine on muutnud närviliseks ja kaeblevaks.
Aitame koos kiisul valust lahti saada!
Kiisu toetuseks saab annetada meie Turvakodu kontole:
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
SEB a/a 10220047924016
märksõnaks “Torni Toriseja”
AIDAKE MEIL AIDATA!
19.08: Õnnetused tulevad ikka mitmekaupa. Meile sattus kass Kata, kes on samuti vigastatud. Röntgenpildi järgi vaatas Pärnu Väikeloomakliiniku arst, kellega on esmajärjekorras vaja operatsioonile sõita. Ja kuna Kata seisund tundus raskem, sõitis 22.08 Pärnusse hoopis tema. Toriseja jäi ootele. Et ka teda operatsioonile saada, on vaja transporti Kuressaarest Pärnusse ja tagasi samal, hädajuhul järgmisel päeval.
02.09: Tänu hõikamisele Facebookis leidsime inimese, kes sai Toriseja 2. septembril Pärnusse kliinikusse toimetada ja toob 6. Kuressaarde tagagasi. Ja teise inimese, kes võttis Toriseja pärast operatsiooni enda juurde hoiule. Suur aitäh teile, Triinu ja Nele! Ja suur aitäh kõigile annetajatele, tänu kellele sai kiisu valust lahti!
Nele hoidis meid kogu aeg ka toimuvaga kursis.
02.09 õhtu: “Praegu ta magab oma väljateenitud und ja kliiniku sõnul võib ta seda veel üsna pikalt teha, ka homme. Torisejal fikseeriti täna operatsiooniga õlaliiges, mis oli väljaväänatud ja nihkes, põhjustades talle suurt valu. Võib-olla juhtus see trauma tõttu, kuid samas ei saa arsti sõnul välistada ka inimesepoolset “teenet”. Nüüd tuleb mõnda aega küll ravi saada (antibiootikum ja valuvaigisti), kuid kliinikupoolne prognoos on, et Toriseja saab terveks ja mis kõige tähtsam – saab elada valuta. Praegu soovitati Torisejal jääda küll mõneks ajaks pärnakaks, aga nädala lõpus ehk saab juba kodusaarele tagasi. Seniks pakub seltsi teine saarlane, Albert (endine Karli).
03.09: “Ta aegajalt jah jalutab toas ringi (käib liivakastis), aga enamuse ajast siiski pikutab mõnes privaatses kohas. See narkoosiunest ärkamine oli tal üsna raske, sest ta avas silmad alles öösel 1 paiku ja siis järgnes see nn “purjus” olek, mis osaliselt kestab siiani. Õnneks sõi ta nüüd õhtul juba päris korralikult ja rohud on ka kõik antud nagu vaja.
Mul tuli veel meelde, et ta niidid vajavad eemaldamist 14 päeva pärast.”
04.09: “Torisejal läheb järjest paremini, sööb isukalt, nii kausist kui peost ja jalutab ringi. Nurub kõigi käest pai – vaatab otsa, ja siis hüppab kolmel jalal käe juurde. Kui kogemata valest kohast paitada, siis teeb sellist madalat urinat ja keerab õige koha ette, mis tema arvates paitamist vajab.
Ta on tõesti imearmas tegelane, ainult tundub, et ta teiste kasside seltsist väga lugu ei pea. Praegu pole sellest hullu, sest meil on suur elamine, aga pikemas perspektiivis vast vajaks ta peret, kellele olla ainus.”
05.09: Täna óhtul juhtus selline tore asi, et Toriseja hakkas nurruma.
06.09: “Dr Lasna sõnul on kolmel käpal käimine ja ühe käpa õhus hoidmine seotud lõikuse haavaga ja praegu on see normaalne. Rääkisin ka seda, et ta aegajalt, kui käpp maha läheb, uriseb ja näitab kihvu. Ka see on praegu normaalne. Soovitav on tal ringi liikuda.
Küsisin ka veelkord üle, mida talle täpselt opil tehti. Niisiis: pandi õigesse kohta tagasi tema õlaliiges ja fikseeriti see lihasega, et liiges oleks pesas kinni.
Dr Lasn tuleb septembris ise Kuressaarde ja ta sooviks siis Torisejat vaatama tulla. Ta arvas, et tuleb 20nda paiku.
Jääme Torisejat igatsema ja loodame, et ta saab endale ülihea ja hooliva kodu.”
Seda viimast soovime meiegi. Seda, et Toriseja leiaks kiiresti-kiiresti endale päriskodu, kus ta oleks ainus kass peres, kuna teisi kasse ta ei armasta, inimest aga küll. Toriseja armastab pai ja kaisus magamist ja tema näol saab üks õnnelik pere endale imevahva ja sõbraliku kassi.
22.03.2016 sai Toriseja hoiukodust ametlikult päriskodu.
