Kas tõesti mitte keegi ei taha mulle kodu pakkuda? Isegi mitte ajutist, et ma oma väidetavalt stressist tingitud põieprobleemist lahti saaksin? Ma olen suur. Ma olen ilus. Ma olen sõbralik ja lahe sell. Miks ma ikka veel kassikodus olema pean? Ma olen tüdinud tablettide neelamisest, mis sest, et neid koos pasteediga antakse. See on lõputa lugu, sest siiani pole tabletid mind aidanud. Ma olen väsinud sellest, et mul pissides kogu aeg valus on. Ma tahaks olla kodus oma inimese juures, temaga mängida ja talle nurru lüüa. Ma tahan olla terve ja elada kaua-kaua. Ma olen haige olemiseks alles liiga noor.
Nüüd räägivad turvakodu inimesed, et mind on vaja operatsioonile saata. Selleks, et ma edaspidi ilma valuta pissida saaksin. Mis sest, et peale operatsiooni pissin ma nagu tüdruk. Mis sest. Peaasi, et ma enam valu kannatama ei peaks. Nad panid mind juba operatsiooni järjekorda. Kalli operatsiooni, see maksab umbes 200 eurot. Ma olen veidike hirmul ka, aga see, et inimesed minu peale nii palju raha raatsivad kulutada, tähendab, et nad hoolivad minust. Seepärast olen ma veidike uhke kah. Ma küll ei tea, kust nad selle raha võtavad. Turvakodus on ju nii palju kasse, kelle eest nad hoolitsema peavad.
Huvitav, kas inimesed, kes minu postitust loevad, oleksid nõus minu operatsiooni jaoks raha annetama? Veidikenegi? Need, kellele ma meeldin, aga kes mind päriseks endale võtta ei saa? Ma väga loodan. Ma tean, et on häid inimesi. Heldeid inimesi.
Inimesed ütlevad väga tabavalt, et küsija suu pihta ei lööda. Ma siis katsetan… Löömine mulle ei meeldi… Usun, et mitte kellelegi ei meeldi.
Kui te tahate aidata turvakodu inimesi, et minu operatsioon teoks saaks, siis saate annetada turvakodu kontole:
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
SEB a/a EE931010220047924016
Märksõnaks kirjutage “Tupu”
Teie abiga on mul õpuks ometi lootus terveks saada.
Teie Tupu
