Meie kiisupreili sai endale nimeks Gipi (heal lapsel mitu nime-on ta ka Tipi, Pipi, Hipi, Gilberto(peenelt hääldades Hilberto) Mõngel,Mõnks, Röövel jne, mõnikord isegi mõtled, et kust SEE nimi siis nüüd ka tuli..) Nime sai meie preili minu vanaisa järgi, kellel olid sama suured vahvad lokaator-kõrvad kui meie Kiisu-Gipil:)
Meie elu möödub peamiselt mängides, magades ja süües, vahelduseks närime natuke kõike ja kõiki ja siis jälle magame, sööme ja mängime! Gipil on ka huvitavaid kombeid-näiteks ta armastab hirmsasti ennast wc ukse alt läbi suruda, kui keegi juhtub seal oma, khkm, hädadega tegelemas olema. Muidugi ta eriti ei mahu, aga ta armsat ninaotsa on täitsa lõbus sealt ukse alt piilumas vaadata:) Ning kui elukaaslane läheb lõunalt koju ja Gipi kohe õue ei saa, siis ta hüppab diivanilt ukseakna ääre külge ja ripub seal nii kaua, kuni käpakesed ja küüned jaksavad:) Ja kõikvõimalikesse kappidesse, sahtlitesse, väikestesse vahedesse, pesukorvi meeldib talle üle kõige ronida..aga see vist on üldse kiisude lemmiktegevus maailmas..Ning magades on lemmikkoht kas minu süles, kus ta lamaskleb mõnusalt või siis elukaaslase karvane jalg, kus on ilmselgelt nii mõnna soe:)
Suured-suured tänud teile, et te meid kokku viisite meie armsa Gipiga, ega ausaltöeldes enam ei kujuta ettegi elu ilma temata:)
Parimate soovide ja suure suure aitähiga;
Liina
