Liisu on imeilus noor emane kass, kes tänaval elades kõhutäiepärast muretsema ei pidanud. Iga päev oli garanteeritud söök ja seltskond tänu ühele armsale vanapaarile. Kaks korda päevas, kindlal kellaajal ja rikkalikult.
Elu paneelmajade ja autode vahel ei ole aga meelakkumine – iga päev on võitlus ellujäämise nimel ja turvatunnet ei suutnud vanapaar Liisule tagada. Meie sattusime sealsete asukate peale ajal, mil Liisu ootas poegi. Murphy seaduse kohaselt juhtub kõik õigel ajal või siis natukene hiljem. Meie jäime hiljaks vaid ühe päeva, kuid see tähendas palju rohkem tööd ja vaeva nüüd juba viie hinge päästmisel. Pojad sündisid 13.04.13.
Kõik läks aga loomulikult jälle Murphy seaduse kohaselt. Kohe nii õnnetult, et kiisu aimas halba ja asus poegi minema tassima. Kaks pisikest jäid mingil põhjusel ripakile ja meil mure suur – mis saab, kui Liisu ei tulegi tagasi. Tuli, kuid tol õhtul haaras ta kaasa vaid ühe neist. Hoiukodu sai endale üheks ööks tissitamise kohustuse, hommikul viisime vapra pojakese tagasi lootuses, et Liisu tuleb teda otsima. Ja ta tuli! Kolm ei olnud järelikult tema jaoks piisav. Meie olime omadega aga jälle alguses – pesakond oli koos emmega, aga mitte meie hoole all.
Visadus viib teatavasti alati sihile ja naabermaja kuuris asju umber tõstes tabasime nii ema kui ka pojad. Lõpuks. Liisu oli kaitsev emme, kes ei pidanud paljuks võtta oma hoole alla ka üks ripakile jäänud kassilaps. Pisikiisud leidsid järgemööda kõik endile toredad kodud ja emme Liisu kolis Kassikodusse seda päris oma kodu ootama.
Juulikuus saadab Vallimaa tänavalt pärit Liisu pesakonna kõige nõutuma kassipoja pere meile kirja:
Meie kiisupreili sai endale nimeks Gipi (heal lapsel mitu nime-on ta ka Tipi, Pipi, Hipi, Gilberto(peenelt hääldades Hilberto) Mõngel,Mõnks, Röövel jne, mõnikord isegi mõtled, et kust SEE nimi siis nüüd ka tuli..) Nime sai meie preili minu vanaisa järgi, kellel olid sama suured vahvad lokaator-kõrvad kui meie Kiisu-Gipil:)
Meie elu möödub peamiselt mängides, magades ja süües, vahelduseks närime natuke kõike ja kõiki ja siis jälle magame, sööme ja mängime! Gipil on ka huvitavaid kombeid-näiteks ta armastab hirmsasti ennast wc ukse alt läbi suruda, kui keegi juhtub seal oma, khkm, hädadega tegelemas olema. Muidugi ta eriti ei mahu, aga ta armsat ninaotsa on täitsa lõbus sealt ukse alt piilumas vaadata:) Ning kui elukaaslane läheb lõunalt koju ja Gipi kohe õue ei saa, siis ta hüppab diivanilt ukseakna ääre külge ja ripub seal nii kaua, kuni käpakesed ja küüned jaksavad:) Ja kõikvõimalikesse kappidesse, sahtlitesse, väikestesse vahedesse, pesukorvi meeldib talle üle kõige ronida..aga see vist on üldse kiisude lemmiktegevus maailmas..Ning magades on lemmikkoht kas minu süles, kus ta lamaskleb mõnusalt või siis elukaaslase karvane jalg, kus on ilmselgelt nii mõnna soe:)
Suured-suured tänud teile, et te meid kokku viisite meie armsa Gipiga, ega ausaltöeldes enam ei kujuta ettegi elu ilma temata:)
Parimate soovide ja suure suure aitähiga;
Liina
