Neli umbes kolmekuust kassipoega sattusid hoiukodusse eelmise aasta oktoobris Laimjala vallast. Kassid toonud proua ei võtnud kuuldagi vastuväiteid, et hoiukodu ei tegutse pea kaks aastat enam, et ei ole võimalust ega vahendeid siin loomi hoida ja üleval pidada. Kinnitas, et vallalt on lubadus toetada kiisude ülalpidamist ja ka tema ise on valmis rahaliselt abistama. Kuna alustuseks tal toidupalukest kiisude jaoks kaasas ei olnud, tuli ühendust võtta Saaremaa Lemmikloomade Turvakoduga ja sealt abi ka tuli. Proual oli minekuga kiire ja rohkem pole temast enam kuulnud ei hoiu- ega turvakodu. Hiljem asja uurides selgus, et sellenimelisest inimesest ei teata Laimjala vallavalitsuses midagi, ka ei ole nad nõus kasse toetama. Kiisupere muidugi abita ei jäänud, kuid hingehoidjalt (nagu proua end nimetas), oleks küll ausamat käitumist oodanud.
Kaks kassiplikat elavad tänaseks kenades kodudes. Tumekirju tüdruk kolis 20.11.12 päris oma koju, kus oli varem olnud sarnase välimusega kass ja nüüd taheti samasugust. Hele piiga, usin nurruja, leidis kodu 01.12.12. Poisid said hoiukodus oleku ajal kastreeritud, vaktsineeritud, kiibitud. 21.01.13 kolis pesakonna kõige arglikum kiisu, kes hoiukodus sai nimeks Vöödik, oma uude kodusse. Nüüd hoiame pöialt viimasele selle pesakonna koduootajale Triibikule.
/Õie ja Elina/