Õnne

Mina olen Õnne. Miks mulle selline nimi pandi? Kohe räägin teile oma loo, siis mõistate.
Mõned päevad tagasi püüti mind kinni ja viidi loomakliinikusse. Kuulsin pealt inimeste juttu – terroriseerib teisi… on tüütu… metsik… haige… Räägiti midagi eutanaasiast. Ma algul ei mõistnud, mida see tähendab… Helistati turvakodu inimesele. Turvakodu kasse ilma mõjuva põhjuseta magama ei pane… Jasüsti eest ei maksa… Sellise asja eest maksku inimene ise… Turvakodu on pilgeni täis, ruumi ei ole… vastu võtta ei saa… Magama???? Mida??? Nüüd tekkis mul hirm. Ma ei taha! Ma tahan elada! Ma olen veel nii noor! Milles ma süüdi olen? Selles, et mul ei ole kodu? Selles, et mul on mitu korda aastas pojad? Ma ei saa ju sinna midagi parata…
Keegi ei kuulnud minu paanikat. Mind ei pandud üldse tähele. Minust räägiti kui asjast, katkisest asjast, mida mitte kellelegi vaja pole ja mille võib südamerahuga minema visata. Mind jäeti kliinikusse, öeldi vaid, et kell kolm tullakse oma puuri järele… Soh, ja ongi kõik? Jäin vaikselt oma saatust ootama… Siis kuulsin, et kliinikusse tuli inimene. Ta tuli minu puuri juurde, vaatas mind ja imestas. Mis haige? Metsik? Mis mõttes? Ta on ju lihtsalt hirmunud. Tundsin ära, et tegu on turvakodu inimesega, kellega ennist telefoni teel räägiti. Inimesega, kellel ei andnud süda rahu ja kes tuli mind üle vaatama. Tohter veendus, et mu kõrvad on puhtad ja et ma olen täiesti terve. Vaadati, kas ma olen emane või isane. Kui rumal nendest inimestest, näo järgi siis ei saanud aru, et ma tüdruk olen? Kuigi turvakodu olevat pilgeni täis, võeti mind siiski kaasa…
Varsti steriliseeritakse mind ära, ma saan kiibi ja vajalikud vaktsiinisüstid ning siis võiksin ma koju minna. Oma päris koju, mida mul ei ole kunagi olnud. Ma ei tea, kas keegi mind endale tahab… Kas ma olen kellegi meelest piisavalt armas ja nunnu… Ma ei tea, mis tunne on olla armastatud… Ma luban, et ma õpin ja kui tõesti keegi mind oma kassiks tahab, siis olen sellele inimesele maailma parimaks sõbraks.
Minu nimi on Õnne ja tol päeval oli mul tõesti õnne. Paljudel minu liigikaaslastel nii ei vea. Head inimesed, kellele minu lugu korda läks – aidake turvakodu inimestel meid aidata! Ma tean, et see maksab palju raha ja ma tean, et turvakodus on meid palju ja veel rohkem on tänavatel ootamas… Teil kõigil on võimalik teha annetusi, muuta seda maailma paremaks. Aidake meid aidata!
Õnne.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga