5. septembril toodi Voolu tänavalt turvakodusse kaks pisikest punavalget susisevat ja sisisevat kassipoissi. Turvakodus on ka poiste vanaema, pikakarvaline Miisu. Ema kahjuks kadus peale poegade kinnipüüdmist ja teda pole siiani tabada õnnestunud.
Algul olid väikemehed turvakodu karantiinitoas, aga kõigil sealolevatel kassipoegadel tekkisid tervisehäired ja kuu aega hiljem tuli nad sealt hoiukodusse ravile tuua. Poistel olid tõsised kõhu ja silmaprobleemid, mõnda aega tuli neid lausa süstlast toita, sest isesöömiseks olid nad liiga nõrgad. Aega võttis, aga tasapisi hakkasid vennakesed siiski kosuma. Jupp aega maadlesime nohu ja haigete silmadega, aga kannatlikud leebud lasid end nii kenasti ravitseda, et saime ka silmad ja ninad korda.
Nüüdseks on kaks turtsuvat kondikubu ravitsetud, nuumatud ja kalli-pai sõltlasteks muudetud.
Udusulgpehme karv läigib, meekollased silmad säravad, ninnid roosatavad, armsad punnkõhud ja ülivali nurr on ka olemas :)!
Maja on täis kudrutavat kurinat- niimoodi suheldakse omavahel ja muidugi on üks korralik kurin üksiuitamisel ka seltsiks nagu Puhhi ümingi :D.
Tants ja tagaajamine, maadlus, palli- ja lindikava, siis tunnike und venna kaisus ja kõik võib jälle otsast alata.
Nimesid on neil ka mitmeid- Teedu (siidine lühikarvaline) ja Peedu (udupehme pikakarvaline) on vahel hoopis Niru ja Puru, aga parim nimi on Tule-Siia, eriti kui seda söögikausi juurest hõigatakse :D.
Lilli ei söö, mööblit ei lõhu – küünte teritamiseks on ju kratsipuu, liivakastil käimine on absoluutselt loomulik ning igasugused ilu-ja raviprotseduurid kannatatakse mehiselt ära.
Poisid on vanuselt 6-kuused. Siledakarvaline Teedu-Niru on kõvasti kaalus juurde võtnud, Niru nimi enam ei kõlbagi :), jumaldab kanasüdameid, pehmeid mängupalle ja eelistab naisterahvaid meestele :D. Näuguda ei oska, aga kui süleisu on suur, siis antakse sellest väga kummalise jutukurinaga märku seni kuni lõpuks ihaldatud kõrgus saavutatud ja oh seda miilustamist siis :D, käpad pannakse ümber kaela kallistuseks ja ninaotsa tuleb ka näksata- tõeline hurmur :D.
Pikakarvaline meesilmaline Peedu-Puru jookseb teisest maja otsast ka kohale kui kuuleb kanasingiviilude paki avamist ja palub peremehe võileivapealset viilukese endale ka. Meesterahvad tunduvad talle üldse huvitavamad ja turvalisemad, eriti kui on valida, kelle külje alla end kerra tõmmata.
Mõlemad kassipoisid on saanud ussirohtu, nad on vaktsineeritud ja kiibitud.

Lisatud 19.01.14: Jaanuari keskel Teedu broneeriti ja hoiukodu pererahvas otsustas Peedu (uue nimega Puru) endale päriselt täieõiguslikuks pereliikmeks jätta. Puru jagab nüüd kodu kahe teise kassiga. Teedu, uue nimega Verner, sõidab Tallinna jaanuari viimasel nädalavahetusel. Suiti hakkab Saaremaal suvitamas käima 🙂

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga