15.03 anti meile teada Ida-Niidus liikuvast kassist:
Musta-valgekirju lühikarvaline kiisu, tõenäoliselt isane kastraat, suht lahja. On väga sõbralik, nurrub ja tahab kangesti paitamist, mis eeldab, et tal olnud ennem oma kodu. Kuid kiisul nohu ja hingamisel rögiseb, karvastik väga must. Kiisu olnud umbes 2 kuud Niidu tänaval (majad 12 ja 7) peaaegu igapäev. Ehk kiisu leiab oma vana või uue kodu.

25.03: Ida tänava kass on hoiukodus olnud nüüdseks juba nädala ja no vaadake- hool ja armastus on muutnud haige, tatise ja köhiva, räämas ja musta kasukaga looma puhtaks ja kohevaks nurrukiisuks. Arsti määratud ravikuur saab kohe läbi, niiet väga vähe on veel jäänud seda tüütut köha, tatist nina ja mädaseid silmi- hoiukodu perenaise soe kummelitee aitas viimase vastu eriti hästi. Tervem olles on ilmselgelt paranenud ka Kusti enda huvi ja vajadus enda eest hoolitseda- haiged olles kipuvad kassid ju selle unarusse jätma. Iseloomustuseks sai Kusti hoiukodult vaid kiidusõnu- on ülisõbralik ja vajab palju tähelepanu, tänades iga paid võimsa nurru ja pugemisega. Tänavaelu on aga veel väga värskelt meeles, ta on siiani suures segaduses, jookseb närviliselt ringi- ehk otsib kinnitust, et soojus ja headus ei ole seekord vaid ajutine, vaid kindel ja jätkuv. Kusti on juba varasemalt kastreeritud- see annab mõista, et ta on olnud kunagi hooliva pere kass. Mis sellest hoolest sai, ei tea. Kui vaid rumal juhus viis nende teed lahku, siis loodame, et Kusti pilti jagades saame need jälle ühendada. Proovime vähemalt!

 

 

 

 

 

12.05 Kusti on olnud turvakodus nüüdseks u. kuu ja ka tema on saanud üheks meie lemmikuks- Kusti räägib palju, suhtleb ja liigub palju , tahab tähelepanu ja paitamist. On turvakodus kosunud ülihästi, natuke isegi muretseme, et liiga hästi- Kusti on tagasi tegemas oma tänaval viibimise perioodi ja sööb nüüd isukalt kõike, mida ette pannakse. Kusti sobib peresse, kus temaga tegeletakse, kus ta saab liikuda vabalt õues ning tulla soovi korral ka tuppa pehme padja peale kerra.

23.07

Täna oli see õnnelik päev, kui pakkisime transpordipuuri meie imeilusate silmadega Kusti. Küsite, miks? Aga loomulikult kojusõiduks! Kusti läks seltsiks ühele toredale, saatuse tahtel üksi jäänud prouale, kes lehest tema lugu lugedes kohe tundis, et Kusti on just tema kass. Nii peab paika meie arvamus, et iga kassi jaoks on kusagil keegi, vaja on see “keegi” vaid üles leida. Kustil võttis selle oma ja õige leidmine aega veidi üle nelja kuu. Usume, et Kusti muutub jälle sama jutukaks, kui ta oli meie hoole alla sattudes, ja et juttu jätkub neil kauemaks. Ilusat elu sulle, meie vabatahtlike vaieldamatu lemmik, ilusate silmadega Kusti! Jääme kannatamatult ootama sinu kodu-uudiseid!

Lisa kommentaar