12.02 saabusid Pipi ja Täpi Sepa tänavalt, said seetõttu hüüdnimeks Sepapoisid. Ja sealt edasi muutus Pipi sujuvat Sepoks, sest tegu poisskassiga.

Pipi (Sepo) ja Täpi on kassipoisid, keda perenaise silmaopi ja hilisema haiglassemineku tõttu ootas ilmselt tänavale tõstmine.  Sõbralikud ja ainult tubastes tingimustes elanud. Hoolitsetud ja toidetud ja armastatud.  Kassipoisid on vennad, sündinud 6. aprillil 2012. Pipi ja Täpi, nagu omanik ütles. Pipi on muidugi rohkem plika nimeks sobiv, Täpi aga õigustab oma nime igati. Üleni lumivalge kassipoisi pealael on nimelt hallikas laiguke. Pipi on julgem, Kassikodus ronis kohe puurist välja ümbrust uudistama. Täpi eelistas transpordipuuri turvalisi seinu ja lage, kuid paitamise vastu ei olnud tal ka midagi.

Ettevalmistused uue kodu leidmiseks said alguse juba järgmisel päeval- vennad suundusid kliinikusse opile ja ussirohule.

Turvakodus selgus, et Täpi on pisut vaoshoitum, kuid siiski sõbralik. Sepo on tõeline musikiisu, kes poeb sülle, nühib vastu inimese nägu, nurrub ja nurub paitamist.

Lootsime vendadele ühist kodu leida, kuid peamine oli siiski, et nad üldse kodu saaks.

25.12.13 hommikul tunti huvi Täpi vastu, sest sooviti rahulikku kassi ja ka kiisu välimus meeldis. Kuna aga tegu oli lastega perega, oli algul plaanis lihtsalt vaatama minna, kuidas Täpi lastega sobib. Vabatahtlikud olid kahtlevad, kas Täpi lastega kohaneb, pigem tahab ta  vaikselt omaette olla.  Õhtul tuli suurepärane teade, et Täpi ja Sepo on KOOS uude koju kolinud. Mida paremat veel tahta 🙂

 

Lisa kommentaar